Menu Close

Kuidas rääkida lastega koroonaviirusest?

Kuigi lapsed ei vaata uudiseid ja ei loe täiskasvanutele mõeldud ajalehti, panevad nad enda ümber toimuvat tähele paremini kui oskame aimata. Praeguses koroonaviirusega seotud pingelises olukorras võib see aga tähendada, et nad on kuulnud teatud infokilde siit ja sealt ning oskamata veel haiguste ja viiruste maailmast korralikult aru saada, võib kogu see olukord neis palju hirmu tekitada. Kuidas siis rääkida lastega koroonaviirusest ja sellest, mis toimub?

1. Vasta lapse küsimustele ja ole tema jaoks olemas. On täiesti loomulik, et sa ei pruugi osata kõikidele lapse küsimustele vastata, mida võid ka ausalt lapsele öelda. Oluline on, et laps tunneks, et oled tema jaoks küsimuste korral olemas ning ta saab sinu peale loota. Sinu kui täiskasvanu ülesanne on lapsele meie ümber olevat informatsiooni turvalisel moel edastada.

2. Laste arusaam haigustest ja nende laiemast mõjust kehale sõltub palju vanusest ja ka lapse individuaalsest tundlikkusest, seega vali sõnad ja rääkimise viis vastavalt lapse vanusele.

3. Jaga vaid nii palju informatsiooni, kui on vajalik. Ära koorma last üle keeruliste ja põhjalike seletustega. Lapse jaoks võivad need olla liiga keerulised ning panustada hirmu süvenemisse.

4. Proovi jääda ise antud olukorras rahulikuks, et sinu hirmud ei kanduks üle lapsele. Väldi lapse hirmutamist koroonaviirusega. Viirusesse nakatumine võib toimuda vaatamata kõikide ettevaatusabinõude kasutusele võtmisele ning kui see peaks juhtuma, võib lapsesse seetõttu jääda sügav süütunne, mis süvendab stressi ja võib aeglustada haigusest tervenemist.

5. Väldi koroonaviirusest kui karistusest rääkimist. See võib taas süvendada lapse hirme ja süütundeid.

6. Laps võib sinult viiruse kohta küsida ka kaudsete vihjete kaudu. Nt võib laps küsida, et mis siis inimesega juhtub, kui ta hingata ei saa? Selle asemel, et koheselt vastata, peatu hetkeks ja mõtle, mis võib sellise küsimuse tingida. Enne vastamist, viska küsimus pallina lapsele tagasi, öeldes nt midagi sellist: „Kas sa küsid seda, sest sul on hirm, et midagi sellist võib sinuga juhtuda?“. Ja kui oled kindel, et see küsimus on tingitud koroonaviiruse hirmust, võid ka julgelt küsida, et kas ta küsib seda sellepärast, et on kuulnud, et koroonaviirusega tekivad hingamisraskused.

7. Lasteaias, koolis ja kodus võib koroonaviiruse teema ilmuda laste mängu. Võib tunduda, et lapsed heidavad selle üle nalja ja ei võta antud teemat tõsiselt. Tegelikult võib see aga hoopis viidata sellele, et lapsed proovivad kuidagi selle haiguse, nende endi sees ja neid ümbritseva ebakindluse ja hirmudega toime tulla, olukorrast aru saada. Jäta meelde, et naer ja nali on tihti pinget ja hirme leevendav! Kui märkad neid mänge, siis leia võimalusi lastega viiruse teemal rääkimiseks ja anna võimalus selle olukorra kohta küsimusi küsida.

8. Samas väldi lapse hirmude alavääristamist ja nende üle nalja heitmist. Samuti väldi sarkasmi, laps ei pruugi seda mõista samal moel kui sina.

9. Seleta lapsele, et lastel on väga väike tõenäosus sellesse haigusesse haigestuda ja et lapsed põevad haiguse läbi kergemini kui täiskasvanud. Kinnita lapsele, et teete enda poolt kõik, et vältida haigestumist – pesete käsi, ei käi rahvarohketes kohtades, poest tulles pesete ära puu- ja köögiviljad jne.

10. Räägi lapsele sellest, kuidas tema ise ja ka kogu pere saab haigeks jäämist vältida – pestes korralikult käsi, vältides kokkupuudet haigetega. Ja kui võimalik, vältige mõnda aega mängutubade ja teiste kohtade külastamist, kus korraga on koos palju lapsi. Kui laps tunneb, et saab ise midagi ära teha selleks, et haigestumist vältida, annab see talle tagasi vähemalt mingi osa kontrollitundest, mille hirm on temalt röövinud. Ja seeläbi ka hirm väheneb.

11. Samuti võib lapsele kinnitada, et kui keegi perekonnast jääb haigeks, ei pruugi see olla kohe koroonaviirus ning kui on, siis enamjaolt möödub see samamoodi nagu teised hingamisteede haigused. Kui aga haigus peaks minema hullemaks, oskavad arstid meid aidata.