Millega arvestada, kui laps käib mänguteraapias?
Sirli Kivisaar
Teraapia on protsess ning siin puuduvad kiired lahendused. Nii nagu täiskasvanud, vajavad ka lapsed teraapias aega, et esmalt hakata oma terapeuti usaldama, ning seejärel hakata piltlikult öeldes kiht kihi haaval oma muredega tegelema. Mida noorem on laps ja mida vähem keeruline on tema taust, seda kiiremini ta mänguteraapiale reageerib. Kuni kuueaastaste puhul võib oodata iganädalase mänguteraapia mõju juba 4 nädala jooksul ning olulist seisundi paranemist 2-4 kuu kestel. 10-12-aastastel aga ilmneb esmane mõju 4-8 nädalaga, seisundi olulist paranemist võib eeldada 4-15 kuu jooksul. Kuid on ka erandeid, tõsiselt traumeeritud lastel võib seisundi paranemine kauem aega võtta.
Seansi pikkus on 0,5–1 tund sõltuvalt lapse vanusest ning terapeudi ja lapsevanemate vahelisest kokkuleppest.
Mis toimub seansil?
Mänguteraapia seansid on aeg, mis on mõeldud lapse jaoks, ning muudelegi teraapiaseanssidele omaselt on enamus seal toimuvast konfidentsiaalne. Konfidentsiaalsuse põhimõtet rikutakse vaid juhul, kui laps räägib seansil midagi niisugust, mis viitab teda ennast või kedagi teist ähvardavale hädaohule. Sellistest olukordadest antakse teada nii lapsevanemale kui ka lapsele endale.
Seansi kestel on lapsel võimalik valida paljude erinevate mänguliste vahendite vahel – voolimismaterjalid, joonistamine, maskid, käpiknukud, liiv, lauamängud, muusikariistad, raamatud, metafoorkaardid jne, mis on mõeldud selleks, et võimaldada lapsel ennast väljendada mänguliselt ilma vajaduseta sõnu kasutada.
Soovitused lapsevanemale
- Kuna lapse jaoks võib olla keeruline mõista ja panna sõnadesse seda, mis temaga mängu ajal toimus või mida mäng tema teraapiaprotsessi seisukohalt tähendas, siis ei ole soovitatav hakata pärast seanssi lapselt täpselt küsima, et mida ta seansil tegi. Lapsevanemal pole vaja muretseda selle pärast, kas laps käitub teraapiaseansil „hästi“ või „halvasti“, rääkimata tema manitsemisest seansil „korralikult“ käituma või „tubli“ laps olema. Teraapiaseansil on oluline vaid see, et laps tunneks end vabalt ning oleks valmis ka „halbu“ tundeid väljendama.
- Kuna teraapias kasutatakse ka vahendeid, mis võivad riideid määrida (värvid, liim, savi jne), siis on hea, kuid laps tuleb teraapiasse riietega, mis on kergelt pestavad ning kannatavad määrdumist.
- Kui laps on teraapias käimist alustanud, võib vahel tunduda, et tema käitumine muutub varasemast hullemaks. Kui täheldate lapse käitumises muutusi, palun andke sellest oma terapeudile teada. Kui soovite, võite lapsega seotud murede korral alati terapeudiga ühendust võtta, arvestades seejuures asjaoluga, et seanssidest rääkides peab terapeut lähtuma konfidentsiaalsuse põhimõtetest.
Mängust saadav emotsionaalne ja käitumuslik kasu
- Vähendab hirmu, ärevust, stressi ja ärrituvust
- Tekitab rõõmu, soodustab läheduse teket, parandab oskusi ja tõstab enesehinnangut ilma teisi alandamata
- Parandab emotsionaalset paindlikkust ja avatust
- Kujundab rahulikku meelt ja tõstab kohanemisvõimet, arendab oskust ootamatute olukordade ja muutustega toime tulla
- Võib aidata emotsionaalse valuga paremini toime tulla
Mängust saadav sotsiaalne kasu
- Arendab empaatiavõimet, kaastundlikkust ja jagamisoskusi
- Pakub uusi võimalusi ja valikuid
- Loob suhete mudeli, mis baseerub teiste kaasamisel, mitte kõrvalejätmisel
- Parandab mitteverbaalseid oskusi
- Suurendab tähelepanuvõimet ja kiindumust
Mängust saadav füüsiline kasu
- Mänguga kaasnevad positiivsed emotsioonid toetavad immuun- ja endokriinsüsteemi, samuti südame-veresoonkonda
- Mäng vähendab stressi, depressiooni ja väsimust, läbi selle ka vigastuste tekkimise võimalusi teatavates olukordades
- Arendab motoorikat, koordinatsiooni, tasakaalutunnetust ja painduvust.