Vihane laps mänguteraapias

Enamus, kui mitte öelda kõik inimesed on mingil hetkel tundnud end vihase või isegi raevununa. Viha on üks kuuest põhiemotsioonist. Paul Ekman, kes uuris maailma erinevate rahvaste suhtumist tunnetesse, nimetas põhiemotsioonideks veel rõõmu, kurbuse, hirmu, üllatuse ja vastikuse. Viha on normaalne reaktsioon olukordades, kus tunneme end ohustatuna või kui meiega käitutakse ülekohtuselt. Samuti nagu täiskasvanud, tunnevad aeg-ajalt viha ka lapsed, ent erinevalt täiskasvanutest puuduvad lastel kogemused ning oskused oma tundeid sõnadesse panna.

Viha pole kunagi lihtsalt viha

Teisiti öeldes on viha teisene tunne. Viha on nagu jäämägi, millel me näeme kõgest tippu, ent veepiiri alla jääb veel palju teisi tundeid. Seega tasuks uurida, mida tunneb laps vihatunde all. Enamasti tunneme viha siis, kui mõned meie vajadused pole rahuldatud või meie heaolu on ohus. Vihased lapsed on sageli hoopis kurvad, pettunud või õnnetud. Selleks, et peita oma haavatavust, väljendavad nad kurbust agressiivsusega. Hirmunud laps võib käituda vihaselt, ründavalt ning kaaslasi kiusata, kuna selline käitumine tekitab temas turvatunde. Samuti võib vihane laps tunda end ebaolulisena, arvates, et teda ei armastada ja et ta pole armastust väärt. Sageli võivad põhjusteks olla lapsevanema liiga kõrged ootused, mahajäämus kõne arengus, vajalike eeskujude puudumine, lein, vähesed sotsiaalsed oskused, temperamenditüüp, väärkohtlemine või arenguhäired. Kui laps ei tunne, et teda kuulatakse ja mõistetakse, üritab ta end nähtavaks ja kuuldavaks teha läbi oma käitumise.

Mänguteraapia aitab lapsel oma tundeid mõista

Vihane laps vajab esmalt ärakuulamist. Nagu ütles dr Garry Landreth, on mänguasjad lapse sõnad ja mäng nende keel. Mänguteraapia annab lapsele võimaluse enda sees valitsevatest tunnetest rääkida läbi lapsele mõistetava keele – mängu. Mängides saab  laps võimaluse kontrollida olukordi, mis tavaelus enamasti tema kontrollile ei allu, aidates seeläbi lapsel väljendada turvalises ja hinnangutevabas keskkonnas enda sisse kogunenud emotsioone nagu viha, kurbus, segadus, üksindus, ärevus jne. Mänguterapeut toetab ja abistab last selles protsessis läbi aktiivse peegeldamise, aidates selliselt lapsel enda sees valitsevates tunnetes korda luua, neid mõista ning sõnastada.   

Mida vihasem on laps, seda rohkem vajab ta ära kuulamist ja mõistmist. Mänguteraapia aitab lapsel mängida läbi oma keerulisi tundeid, andes lapsele võimaluse olla nähtud, kuuldud ja aktsepteeritud.