Menu Close

Suvetäis mängu

Kui sügisel terendab ees esimene (või ka juba teine või koguni kolmas) kooliaasta, võib suvi tunduda hea aeg lugemise ja arvutamise harjutamiseks, et koolitunnid sügisel ladusamalt sujuks. Samas teab pea iga vanem, kui keeruline on lapsi mängude juurest laua taha tõsist tööd tegema meelitada. Kuidas sellega siis on, kas mängule kulutatud suvi tähendab õppimise arvelt raisatud aega?

Ehkki oleme täiskasvanutena harjunud mõttega, et vabamäng (laste poolt algatatud ja juhitud mäng) on lihtsalt lõbus meelelahutus, mille käigus laps olulisi akadeemilisi oskusi ei omanda, siis on tegelikkus sootuks vastupidine. Just selles kõige tavalisemas, loovamas, metsikumas ja segadusttekitavas mängus on peidus eluks äärmiselt olulised oskused. Unistades, igavledes ja siis ise mänge algatades aitavad lapsed kaasa oma täidesaatvate funktsioonide arengule. Teisisõnu treenivad lapsed mängides oma töömälu, reaktsiooni pärssimist ja kognitiivset paindlikkust. Töömälu on lastel vaja asjade ajutiseks meeles pidamiseks ja käsitlemiseks. Seda sama oskust kasutatakse ka sotsiaalsetes situatsioonides, et tõlgendada kaaslaste tegevusi, et neid kuulata ja mõista ning meenutada varasemaid olukordi ning siis sellest johtuvalt suunata oma käitumist. Reaktsiooni pärssimine tuleb kasuks olukordades, kus on vaja keskenduda, et keeruline koolitükk tehtud saaks või kus arvutimängu asemel tuleb valida raamatu lugemine. Samuti aitab see lastel konfliktses olukorras oma käitumist kontrollida ja käte asemel sõnu valida. Kognitiivset paindlikkust on tarvis selleks, et lapsed tuleksid toime uute ja ootamatute olukordadega, oskaksid seada eesmärke, teha plaane ja vajadusel neid plaane ka muuta.

Kuidas mäng kõige selle juures aitab? Kuna mäng on sisemiselt motiveeritud tegevus, innustab lapsi mängima mängimine iseenesest. Samuti on mäng enamasti sotsiaalne tegevus, kulgedes kõige lõbusamalt üheskoos kaaslastega. Mängides on oluline, et mäng jätkuks ja selle nimel võtavad lapsed kasutusele kõik oma oskused:

  • koos leiutatakse põnevaid tegevusi
  • tehakse pidevalt koostööd
  • peetakse keerukaid läbirääkimisi
  • tehakse kompromisse
  • muudetakse mängu käiku ehk tullakse toime uute olukordadega ja tehakse ümber oma senised plaanid
  • harjutatakse tähelepanu hoidmist
  • kuulatakse kaaslast
  • arvestatakse üksteisega
  • harjutatakse enesekontrolli
  • võetakse vastutust
  • lahendatakse leidlikult mängu käigus tekkinud muresid
  • seatakse endale eesmärke
  • harjutatakse uusi oskusi üha uuesti ja uuesti, et need oskused paraneksid
  • jne

Lisaks kõigele kasulikule, on mäng juba iseenesest lapsepõlve kõige tähtsam ja toredam osa. Ja liiati tuleb iga lapsepõlvesuvi ainult üks kord nii kuuestele, kümnestele, viiestele kui ka seitsmeaastastele lastele just neile omaste ja oluliste mängudega.

Las jääda lastele mänge täis suved ja tore lapsepõlv.

Mäng on terapeutilise mõjuga

Ehkki mäng on laste elu igapäevane osa, on tänapäeva lastel järjest vähem aega mängimiseks. Samas on mäng see, mille kaudu saab laps luua parema suhte vanemaga. Mäng soodustab universaalsete õppimisoskuste väljaarendamist, arendab loovust ja kujutlusvõimet. Lisaks tekitab mäng ka rõõmu ning heaolutunnet, mis omakorda toetab lapse vaimset tervist ja enesehinnangut. Mänguteraapia on teraapiasuund, mis kasutab lapse aitamiseks tema jaoks kõige loomulikumat tegevust – mängu.

MTÜ EMTA on 2018. aasta lõpus loodud Eesti mänguterapeute ühendav erialaorganisatsioon. Meie kodulehelt leiad infot Eestis tegutsevate mänguterapeutide kohta ning uut ja huvitavat mänguteraapia-alast informatsiooni.

Kui soovid saada infot meie tegemiste ja ürituste kohta, oled oodatud liituma meie infolistiga.

Ootame endaga liituma ka uusi mänguterapeute ja toetajaliikmeid. Kui oled huvitatud meie ühinguga liitumisest, leiad täpsemad juhised selle kohta siit.