Ole mu sõber!
Olga Luptova
psühholoog ja mänguterapeut
Väike Päike Lasteklubi
OLANA nõustamiskeskus
Iga laps tahab, et tal oleksid sõbrad. Ilma nendeta on igav ja kurb. Kuid sõbra leidmine ja sõpruse hoidmine ei ole lapse jaoks lihtne asi ja sõprusega seoses võivad lapsel tekkida erinevad mõtted ja tunded. Jagan teiega mõningaid lauseid sõpruse kohta, mida on lapsed mänguteraapias jaganud ja mille üle oleme nendega arutanud. Kutsun teid koos minuga astuma hetkeks mänguterapeudi rolli ja sukelduma laste maailma, püüdes lapse arvamust kuulda ja sellest aru saada (mitte last ümber veenda!).
„Kui sõber mängib kellegi teisega, siis ta pole enam mu sõber“
Mõnikord tunneb laps armukadedust ja solvub, kui tema sõber teistega mängib. Tema sees on mõte, et sõber “kuulub” talle ning “peab” ainult temaga mängima. Kui laps oskaks ainult oma tundeid sõnadesse panna ning neid ohutult sellises olukorras väljendada, ennetaks see paljusid konfliktseid olukordi.
„Poisid ja tüdrukud ei tohi olla sõbrad“
Sellised mõtted tulevad nii lapsest endast kui ka mõnikord täiskasvanutelt. “Mine mängi parem poistega, ega sa ju ometi tüdruk pole!” ütleb näiteks isa oma pojale. Kust küll tuleb selline arusaam? Poiste ja tüdrukute vahelised mängud on lapse arengu seisukohast üliolulised. Mudeldamine ja erinevate rollide “läbimängimine” on see, kuidas lapsed eluks vajalikke oskuseid õpivad!
„Ma tahan, et mul oleks 100 sõpra“
Tihti tundub lapsele, et mida rohkem sõpru tal on, seda parem. Ta tunneb üksildust ja kurbust, kui kõik lapsed rühmast või klassist tema sünnipäevale ei tule. Ja see on OK. Ühel hetkel hakkab laps mõistma, et sõpruse väärtus ei sõltu sõprade arvust vaid hoopis sõpruse kvaliteedist.
„Kui teised näevad, kui kihvt ma olen, siis kohe võtavad mind sõbraks“
Mõnikord püüab laps sulanduda mingisse gruppi, kasutades selleks mittesobilikku käitumist (nt lüües, tõugates, või tehes teiste üle nalja). Tal on tunne, et selline käitumine on “lahe” ja kui ta nii teeb, siis teised väga tahavad temaga sõbrad olla. Aga tihti võib hoopis juhtuda, et teiste laste reaktsioon on vastupidine: keegi ei taha temaga mängida. Sellisel juhul aitab sotsiaalsete oskuste arendamine õpetada lapsele sobilikke käitumisviise.
„Ma tahan olla tema sõber, aga ema ei luba temaga mängida“
Mõnikord on elus olukordi, kus vanematele tundub, et nad teavad oma lapsest paremini, kellega tal on parem mängida. Võibolla lapsevanem käitub nii, soovides lapsele parimat, kuid kahtlane on see, kas sellised keelud ja lapse eest otsustamised mõjuvad lapsele parimal viisil.
Mida siis teha? Andke lastele võimalus tunda ja eksida, leida sõpru ja neid kaotada, austage nende mõtteid ja arvamusi ning olge nende jaoks kohal. Nagu ütles minu üks mänguteraapia klient: see on nii lahe, et sa mind kuuled! Kuulake ja kuulge lapsi!
Sõber on see, kes minuga mängib
Arseni, 5 a